Esimesed märkmed Jõgeva piirkonna raamatukogudest on pärit 1881.aastast. 10.veebruaril 1882.aastal ilmus „Postimehes“ nr.7 artikkel Painküla külaraamatukogu moodustamisest. 1885.aasta „Sakalas“ mainib üks lugeja: “Rõõmuga teatan ka veel, et Painkülas kaunis suur raamatukogu on, kus juba peale 400 raamatu on. Hiljuti olla veel 30 rubla eest uusi raamatuid juurde ostetud. Tubli ja mõnus märk tõistele valdadele“.
Möödusid aastad ja Esimese Maailmasõja aegadest on lugeda, et Jõgeval juba arst, apteek, paar talurahvakauplust olid, mõned pagariärid ning tollel ajal haruldus (mõnesaja elanikuga asula kohta) – kirjutustarvete ja raamatukauplus koos laenuraamatukoguga, mis kuulus linna maalrile August Jõgarile. Raamatuid laenutas lugejaile kaupluseomanik ise tasu eest, tagatise sissemaksmisel. Fond koosnes enamuses nõndanimetatud röövliromaanidest, nagu Rinaldo Rinaldini, “Must kapten ehk Lendav Hollandlane”. Kuid oli ka Bornhöhe “Tasuja”, Anna Haava, Eduard Vilde ja Lilli Suburgi teoseid. Leidus ka õpetliku sisuga raamatuid nagu “Pagaritöö õpetus” ja “Kirjade koostamise õpetus”. Ja ka siis oli nõutud raamatuks “Unenägude seletaja”.
1913.aastal asutatud Jõgeva Rahvahariduse Seltsil olid omad seisukohad sellise raamatukogu kohta. Seltsi arvates oli esmane ülesanne rahva haridustaseme tõstmisel väärtkirjanduse kättesaadavaks tegemine. Laenuraamatukogu röövliromaanid takistasid väärtkirjanduse levikut ja raamatukogu otsustati sulgeda. Selleks ajaks oli rahvahariduse selts jõudnud soetada endale raamatukogu ja seda täiendati veel August Jõgarilt ostetud raamatutega. Raamatukogu asus hoones, mida hakkasid 1908a. ehitama Jõune koolmeister ja kultuuritegelane Villem Sikk ja ärimehed Jürmann ning Joost. Praegu teame seda maja paremini endise kinohoonena. Algul saadi raha raamatute ostmiseks korraldatud pidude sissetulekutest ja raamatuid laenutati ühiskondliku tööna. Hiljem andis ka maavalitsus omalt poolt seltsile väikesed summad inventari ja raamatute ostmiseks.
Esimeseks laenutajaks oli Kurge talu peretütar Anni Sikk Painkülast, Villem Siku abikaasa ja tuntud laulja Karl Otsa õde. Peale tema hakkas raamatuid laenutama tolleaegse Jõgeva Valla 6-klassilise kooli õpetaja Jenny Kerdi. 1928.aastast kuni 1941. aasta maini töötas raamatukogus juhatajana Leini Paju-Nuka. Vahepeal asus raamatukogu Laial tänaval fotograaf Lalli majas. (Praegu asub seal “Lesja” kauplus).
1939.aastal anti raamatukogu üle Jõgeva Linnavalitsusele. Seoses sellega majanduslik olukord veidi paranes ja alates 1941.aasta suvest hakati juhatajale maksma täispalka. Peale sõda hakkas raamatukogu uuesti tööle, seekord Pargi tänaval, majas nr. 7. Sellest ajast räägib üks lugejaist järgmist: Raamatukogu kasutada oli üks ruum. Sissekäik raamatukokku kulges pimedast trepikojast. Riiulid asetsesid ümber seinte. Paljud raamatud olid asetatud virnadena maha. Lugejatel tuli raamatute virr-varris ise orienteeruda. Laenutamine oli väga ebatäpne, puudusid korralikud lugejakaardid.
40.-ndate aastate lõpul asus raamatukogu koos kultuurimajaga jälle Jõgeva kino teisel korrusel. Kroonikat sirvides võime tõdeda, et olid ajad millised tahes ja vaheldusid töötajad, kuid pidevalt on juttu ruumipuudusest ja rahaliste vahendite nappusest. Ajutist leevendust pakkus 1960. aastal kolimine vastvalminud kultuurimaja teisele korrusele. Sellest ajast teab rohkem 1958 aastal raamatukogusse tööle tulnud Jelizaveta Siimer – meie Liisa, kes tänase päevani ei puudu üheltki meie koosviibimiselt. 80.-ndate aastate lõpul olime jällegi jõudnud seisu, kus raamatud riiulitele enam ära ei mahtunud ja talvel külm niimoodi kimbutas, et töötada tuli mütsi ja kinnastega. 90.aastate alguses sai jälle hoolsalt linnavalitsuse uksi kulutatud ja kurja saatust kurdetud. Algul lootusetuna näiv probleem sai lahenduse 1996.aasta 15.märtsil, kui pidasime juba selles majas soolaleivapidu ja sellest ajast on meie aadress Lai tn 4. 1999.aastal lisandus internetipunkti avamine ning 2001.aastal teise korruse lugemissaali kasutuselevõtt koos AIP-I laienemisega.